kasvaja.net

Kopsuvähi tunnused ja diagnoosimine

Kopsuvähi haigusnähud

Oma arengu algfaasis ei põhjusta kopsuvähk enamasti mingeid vaevusi ja sellepärast avastatakse kopsuvähk tihtipeale alles siis, kui kasvaja on juba kasvanud suureks, hakanud põhjustama vaevusi ning on levinud teistesse organitesse.

Kõige tavalisemad kopsuvähi sümptomid on:

 

Muud võimalikud haigusnähud:

Köha võib olla üheks kopsuvähi varajaseks sümptomiks. Kuna enamasti on tegemist  suitsetajatega, on oht pidada köha ebaoluliseks.

 

Kopsuvähi alaliigid

Kopsuvähi kaks peamist liiki on:

Nimed ei viita mitte kasvaja suurusele, vaid kasvajat moodustavate rakkude tüübile.

Kopsuvähk hakkab tavaliselt arenema ühes kopsus ja levib tihti lümfisõlmedesse või kopsu ümbritsevatesse kudedesse. Kopsuvähk võib anda ka siirdeid ehk metastaase teistesse elunditesse (nt aju ja maks).

Mitteväikerakk-kopsuvähk

Mitteväikerakk- kopsuvähil on kolm peamist alaliiki.

Adenokartsinoom e. mittelamerakk-kartsinoom.  Sellist tüüpi kopsuvähki esineb 40-45% mitteväikerakk-kopsuvähi juhtudest, annab siirdeid ja levib teistesse elunditesse juba haiguse varases staadiumis. Mittesuitsetajal avastatud kopsuvähk on enamasti just adenokartsinoom.

Lamerakk-kartsinoomi esineb sama tihti kui adenokartsinoomi ja see on enamasti seotud suitsetamisega. Lamerakk-kartsinoom võib kasvada kopsukoes suurte hingamisteede lähedal. Ka see vähitüüp annab siirdeid, kuid tavaliselt pisut hiljem kui adenokartsinoom.

Suurrakk-kartsinoomi (10-15% juhtudest) puhul suureneb kasvaja kiiresti ja annab siirdeid tihti juba haiguse varases staadiumis.

 

Tänased teadmised kopsuvähi bioloogiast näitavad, et kopsuvähk võib olla põhjustatud erinevatest geenimutatsioonidest. Mutatsiooni nimetatakse onkogeenseks kui see aitab kaasa vähi tekkele ja ka arengule. Geenimutatsioone nimetatakse mõnikord ka biomarkeriteks, molekulaarseteks markeriteks, vähi- või kasvajamarkeriteks.

Biomarkerid aitavad tuvastada, milline on teie vähi alatüüp ning kasutada seda infot raviotsuste tegemisel.  Geenimutatsioonide alusel jaotatakse kopsuvähid mitmesse erinevasse alatüüpi . Enamlevinud mutatsioone märgitakse lühenditega EGFR, ALK, ROS1, METex14, BRAF, RET, NTRK, KRAS ja HER2.1

Epidermaalse kasvufaktori retseptori (EGFR) mutatsioon-positiivne mitteväikerakk-kopsuvähk esineb ligikaudu 17%-l patsientidest – sagedamini mittesuitsetajatel, naistel ja adenokartsinoomiga patsientidel.1

Anaplastilise lümfoomi kinaasi suhtes positiivne (ALK+) mitteväikerakk-kopsuvähk (NSCLC) –  esinemissagedus on 4-5%, peamiselt noorematel (keskmine vanus 55 a),  vähe- või mittesuitsetajatel, adenokartsionoomiga patsientidel.1 Loe ALK+ (anaplastilise lümfoomi kinaasi suhtes positiivse) mitteväikerakk-kopsuvähi kohta (NSCLC).

ROS1 (ROS proto-onkogeen 1) geenimuutus esineb umbes 1–2% kopsuvähi patsientidest, peamiselt noorematel (keskmine vanus 55 a), vähe- või mittesuitsetajatel, adenokartsionoomiga patsientidel.1

METex14 (MET ekson 14 vahele jätmine) geenimuutused esinevad umbes 5% kopsuvähi patsientidel, kõige sagedamini adenokartsinoomi, kuid neid võib näha ka lamerakulise kopsuvähi korral.1

BRAF-i (seriin-treoniinvalgu kinaas B-Raf) mutatsioone on kirjeldatud umbes 4% mitteväikerakk-kopsuvähi (NSCLC) puhul. Neid esineb kõige sagedamini  adenokartsinoomi korral. BRAF V600E mutatsioonid esinevad spetsiifiliselt umbes 1–2% NSCLC patsientidest.1

NTRK 1,2,3 (neurotroofse türosiini retseptori kinaasi 1,2,3) geenifusiooniga mitteväikerakk-kopsuvähki esineb harva, esinemissagedus on umbes 1%.1

K-RAS (nn Kirsteni roti sarkoom) mutatsioonid, on mutatsioonid,  mille erinevaid vorme esineb kuni 25% kopsuvähi patsientidest ja millest omakorda sagedamini (12%) esinevaks tüübiks on KRAS G12C mutatsioon. K-RAS mutatsioone esineb peamiselt suitsetajatel, s.h. ka endistel suitsetajatel.

HER2 (inimese epidermaalse kasvufaktori 2. tüüpi retseptor) mutatsioone esineb umbes 2% mitteväikerakk kopsu-adenokartsinoomiga patsientidel.

Biomarkerite PD-L1 (programmeeritud rakusurm-ligand 1) ja PD-1 (programmeeritud rakusurm retseptor) ekspressioon ja kasvaja mutatsioonide koormus (tumor mutation burden, TMB) kasvaja koes võivad anda teavet selle kohta, kas patsiendil on kopsuvähi immuunravist kasu või mitte. Keskmiselt 40% mitteväikerakk-kopsuvähkidest on PD-L1-positiivsed.

Mitteväikerakk-kopsuvähi korral on täiendav kasvaja molekulaarne diagnostika  geneetiliste muutuste identifitseerimise aluseks.  Kui geneetiline testimine osutub mõne teadaoleva muutuse suhtes positiivseks, võib see aidata langetada teie haigusele kõige sobivamat raviotsust.

 

 

Väikerakuline ehk väikerakk-kopsuvähk

Väikerakk-kopsuvähk on eriti tihedalt seotud suitsetamisega ning kasvab ja levib kiiresti. Enamik väikerakk-kopsuvähkidest avastatakse siis, kui haigus on levinud ühest kopsust kaugemale. Ainult väike osa haigusjuhtudest avastatakse varakult, kui kasvaja pole jõudnud levida ühest kopsust kaugemale.

Väikerakk-kopsuvähi korral on kõrge mutatsioonide esinemissageduse tõttu need kasvajad immunogeensed ja võiksid alluda immuunravile.

Loe lähemalt: Väikerakuline kopsuvähk

 

Viited:

  1. Chia PL, Mitchell P, Dobrovic A, John T. Prevalence and natural history of ALK positive non-small-cell lung cancer and the clinical impact of targeted therapy with ALK inhibitors. Clin Epidemiol. 2014 Nov 20;6:423-32.

 

Uuringud

Kopsuvähi avastamiseks ja diagnoosimiseks on vaja teha mitmeid uuringuid. Nendelt uuringutelt saadud informatsiooni põhjal saab määrata vähi tüübi ja leviku ning kavandada haige jaoks parim võimalik ravi.

Kopsuvähi avastamiseks kasutatavad uuringud:

Arstlik läbivaatus on oluline selleks, et hinnata inimese üldist tervislikku seisundit ja otsida vähi esinemise tunnuseid, näiteks kaelapiirkonnas või rangluu lohkudes asuvaid suurenenud lümfisõlmi. Oluline on kuulata kopse, kus võivad esineda näiteks ebatavalised hingamiskahinad.

Hingamisteede vaatlus ehk bronhoskoopia – uuritakse hingamisteid elastse toruga – bronhoskoobiga. Toru viiakse hingamisteedesse enamasti kurgu kaudu. Kasvaja või ebaterve kopsukoe avastamise korral võetakse tavaliselt nendest kohtadest proovitükke.

Proovitükk kasvajast ehk biopsia tähendab kopsukoest proovi võtmist mikroskoopuuringu tarvis. Olenevalt kasvaja paiknemisest võetakse proove kas:

Vereproovil põhinev test ehk vedel biopsia on mitteinvasiivne alternatiiv, mis võimaldab arstidel tuvastada kliiniliselt olulisi biomarkereid ja teha nende põhjal raviotsuseid.

Loe lähemalt: Vereproovil põhineva testi teekonna infograafika

Kopsuröntgen on kopsuvähi kahtluse korral kõige sagedasem esmane uuring. Uuringu ajal saadav kiirgusdoos on minimaalne. Kopsuröntgeni abil võib leida kopsukoes kahtlaseid piirkondi, mille iseloomu täpsustamiseks on vajalikud täiendavad uuringud.

Kompuuteruuring e. kompuutertomograafia (KT) on meetod, mille puhul luuakse arvuti abil pilt uuritavast kehapiirkonnast tehtud röntgenülesvõtetest. KT-uuring näitab täpselt kasvaja suurust ja paiknemist ning selle abil tehakse selgeks ka  haiguse leviku ulatus (täpsustatakse metastaaside olemasolu). Parema pildikvaliteedi saavutamiseks kompuuteruuringu ajal võib kasutada kontrastainet, mida süstitakse veeni. Kontrastaine manustamise järgselt võivad tekkida allergilised reaktsioonid – sügelemine, lööbed, kuumatunne. Et vähendada kõrvaltoimete tekke riski tuleb enne uuringut teavitada arsti varem esinenud allergilistest reaktsioonidest või haigustest, mis võivad mõjutada neerude funktsiooni (neeruhaigused, suhkurtõvest tingitud neerukahjustus).

Magnetuuringut kasutatakse siirete esinemise kahtluse korral peaajus või lisainformatsiooni saamiseks vähkkasvaja paiknemisest rindkeres. Magnettomograafiks nimetatakse toru, mis on ümbritsetud suure magnetiga. Juhul kui inimese kehas on metallesemed (proteesid, luu plaadid jne), peab sellest arsti enne uuringut informeerima. Magnetuuring on vastunäidustatud patsientidele, kellel on südame stimulaatorid, operatsiooni klipsid (klambrid) jms, kuna magnetväli võib need õigest asukohast eemale nihutada.

PET-uuring ehk positronemissioontomograafia uuring põhineb faktil, et kiiresti kasvavad rakud, nagu vähirakud, omastavad suhkrut kiiremini kui normaalsed rakud. Nähtavale tulevad piirkonnad kehas, kus suhkru ainevahetus on eriti kiire. PET uuringu puhul süstitakse haige vereringesse vastavat radioaktiivset ainet, mis koguneb kiiresti kasvavate rakkude (vähkkude) piirkonda, mille aparaat siis tuvastab.

Kirurgilised diagnostika meetodid – kui diagnoosimine eespoolnimetatud uuringute abil ebaõnnestub, siis kasutatakse mediastinoskoopiat või torakotoomiat. Mediastinoskoopiaks nimetatakse rindkereõõne uuringut spetsiaalse kaamera abil, mis  sisestatakse rindkereõõnde. Operatsiooni ajal kaamera kontrolli all spetsiaalsete instrumentide abil võetakse proovitükke kasvajast ja lümfisõlmedest. Torakotoomia korral uuringumaterjali võtmiseks avatakse rindkeresein.