kasvaja.net

Riskifaktorid

Erinevate histoloogiliste tüüpide riskifaktorid ning ravi on mõnevõrra erinevad.

Söögitoruvähk kujuneb enamasti söögitoru kroonilise põletiku ning -ärrituse tagajärjel, mille foonil tekivad organis epiteeli ning rakukahjustused.

Söögitoru lamerakk-kartsinoomi peamised riskifaktorid on alkoholi tarbimine ning suitsetamine. Kui suitsetamine tõstab söögitoruvähi tekkeriski umbes 4-korda, siis alkoholi tarbimine koos suitsetamisega kuni 8-korda.

Adenokartsinoomi riskifaktoriks on küll suitsetamine, kuid mitte niivõrd alkoholi tarbimine.

Lisaks on üheks adenokartsinoomi riskifaktoriks ülekaalulisus, mida seostatakse gastroösofagaalse refleks-haigusega, ehk GERD-iga. Reflukshaiguse korral satub happeline maosisu söögitorru ning põhjustab söögitoru kroonilist põletikku ja seeläbi limaskesta kahjustumist ning moondumist. Siinjuures on olulisel kohal ka söögitoru söövitused muudest kahjulikest ainetest, mille tagajärjel võib söögitoru armistuda ning aastate pärast võib armistunud koest areneda kasvaja.

Lisaks eeltoodule, on söögitoruvähiga seostatud nitraatiderikast toitu, väga kuumade jookide või toiduainete tarbimist, mis võivad termaalset limaskestakahjustust tekitada.

Geneetilistest sündroomidest seostatakse söögitoruvähi tekkeriski rohkem perekondliku Barrett ösofaagusega (FBE), Bloom sündroomiga ning Fanconi aneemiaga.

 

Viited:

NIEDERHUBER JE, ARMITAGE JO, KASTAN MB, DOROSHOW JH, TEPPER JE. Abeloff’s Clinical Oncology, 6th Edition. 2020.

Cervantes A, Marcia Hall, Karamouzis M V., Tabernero J. Gastrointestinal Tract Tumours, Essentials for Clinicians, ESMO press. n.d.

Lordick F, Mariette C, Haustermans K, Obermannová R, Arnold D, on behalf of the ESMO Guidelines Committee  clinicalguidelines@esmo org. Oesophageal cancer: ESMO clinical practice guidelines for diagnosis, treatment and follow-up. Ann Oncol 2016;27:v50–7. https://doi.org/10.1093/annonc/mdw329