Print

Teksti koostas dr. Inga Vaasna
viimati muudetud 16.02.2021

  • Epiteliaalse munasarjavähi esinemissagedus on maailmas viimase kümne aastaga oluliselt kasvanud
  • Kõige suurem on haigestumus Euroopas ja Põhja-Ameerikas.1
  • Eestis diagnoositakse aastas ~130 munasarjavähi esmasjuhtu.2
  • Suurem haigestumus munasarjavähki on perimenopausis (e. menopausi eelses) ja menopausis naistel
  • Kõige sagedasem on epiteliaalne munasarjavähk
  • Epiteliaalse munasarjavähi tekkepõhjused on ebaselged
  • Munasarjavähiga naistel on varajased kaebused ebamäärased. Seetõttu varajases staadiumis munasarjavähi avastamine on juhuleid. 75% juhtudest avastatakse munasarjavähk III-IV staadiumis.3

 

Munasarjavähi alaliigid

  • Epiteliaalne vähk on kõige sagedasem (75% juhtudest)
  • Genitaalväädi strooma kasvajad
  • Lipoidrakulised pahaloomulised kasvajad
  • Idurakulised kasvajad
  • Gonadoblastoomid

 

Munasarjavähi leviku teed

  • Otsene levik munasarja pinnalt kõhuõõnde, kõhuõõne teistele organitele
  • Levik lümfiteede kaudu (lümfisõlmedessse)
  • Levik vere kaudu (hematogeenne levik). Vere kaudu levivad kaugmetastaasid.

Viited:

1 International Agency for Research on Cancer WHO. Globocan 2020. Kättesaadav: https://gco.iarc.fr/today/fact-sheets-cancers
2 Tervise Arengu Instituut. PK10: Pahaloomuliste kasvajate esmasjuhud paikme, soo ja vanuserühma järgi.
3 Tartu Üliooli Kliinikum. Munasarjavähk. https://www.kliinikum.ee/ho/info-haiguste-kohta/2-uncategorised/95-munasarjavaehk