Sümptomid
Metastaatilise luukahjustuse esimeseks sümptomiks on sageli pidev ja süvenev luuvalu. Patsientidel tõuseb luumurru risk ning võivad tekkida lülimurrud, hüperkaltseemia (kõrgenenud kaltsiumi tase veres, mis võib põhjustada janu ja rohket urineerimist, iiveldust ja oksendamist, kõhukinnisust, südamerütmihäireid ja lihasnõrkust ning segasusseisundit).
Luuvalu
Luuvalu on sageli esimeseks sümptomiks, mis viitab metastaatilisele luukahjustusele ja see häirib väga suurel määral igapäevast elu.
Enamasti tuntakse sügavat valu või närivat tunnet lülisambas, roietes, koljus, vaagnas ning pikkade luude otstes. Luumetastaasidest tingitud valu on põhjustatud luude nõrgenemisest või kahjustumisest ning tundlike närvikiudude paljastumisest.
Alguses võib valu esineda ainult aeg-ajalt kuid see võib kiiresti progresseeruda kestvaks, nüriks ja püsivaks valuks. Tüüpiliselt vaevused suurenevad liikumisel. Võite kogeda ka teravat, piinavat valu, mis on põhjustatud luumurru tekkimisest. Kõikidel juhtudel on kaebused selgelt piiritletud ühe või mitme skeleti piirkonnaga.
Kuna valu esinemist seostatakse sageli liikumisega, siis võite muutuda passiivsemaks, et vaevustest hoiduda. Igapäevased tegevused nagu riietumine ja kõndimine võivad mõnel juhul lausa võimatuks muutuda.
Metastaatilist luuvalu peetakse üheks raskemini ravitavaks vähist tingitud vaevuseks üldse, kuid õnneks on siiski olemas viise selle leevendamiseks. On väga oluline, et niipea kui hakatakse luuvalu tundma räägitakse sellest ka oma arstile – on olemas ravivõimalusi, mis leevendavad seda ning vähendavad edasist luukahjustuse riski (nt. luumurdude riski). Rääkides oma arstiga kirjeldage võimalikult täpselt mida tunnete aitamaks tal määrata kõige paremat valuravi.
Diagnoosimine
Kui teie arst arvab, et tegemist võib olla metastaatilise luukahjustusega, siis on mitmeid võimalusi selle diagnoosimiseks – tavaliselt kasutatakse selleks luustiku stsintigraafiat või röntgenülesvõtteid.