Endokriinsed kasvajad tekivad endokriinnäärmetes, st kilpnäärmes, neerupealistes, hüpofüüsis ja kõrvalkilpnäärmetes. Nimetatud näärmed toodavad erinevaid hormoone, mis on vajalikud organismi kasvamiseks, ainevahetuseks ja suguliseks arenguks. Endokriinsüsteemi kasvajad võivad olla nii hea- kui pahaloomulised. Pahaloomulised endokriinsed kasvajad esinevad lastel üldiselt väga harva, nendest kõige sagedasemad on kilpnäärme kasvajad.

Endokriinsete kasvajate vormid

Endokriinsed kasvajad võivad tekkida järgmistes näärmetes:

• Kilpnääre: kaelapiirkonnas asuv liblikakujuline nääre, mis toodab ainevahetuses osalevaid hormoone. Kilpnäärmevähk esineb alla 10-aastastel lastel harva, aga on sagedasem haigus 15–19- aastastel noorukitel. Enamasti on laste kilpnäärmevähi juhtude prognoos hea, isegi juhul, kui diagnoositakse metastaatiline ehk kaugelearenenud kasvaja.
  Laste kilpnäärmekasvajate seas eristatakse healoomulisi sõlmi, papillaarset-, follikulaarset- ja medullaarset kilpnäärme vähki.
• Hüpofüüs: aju põhimikul asuv nääre, mis reguleerib lapse kasvamist, sugulist arengut ja teisi ainevahetusfunktsioone. Hüpofüüsi kasvajad on tavaliselt healoomulised. Nad võivad olla kas mitteaktiivsed või toota üleliigselt mõnda hüpofüüsi hormooni. Liigne hormooni tootmine põhjustab omakorda erinevaid endokriinsündroome (näiteks gigantismi või Cushingi sündroomi).
• Kõrvalkilpnääre: 4 väikest kaela piirkonnas, kilpnäärme taga asuvat nääret, mis toodavad luu ainevahetust reguleerivat hormooni. Nende näärmete kasvajad võivad põhjustada hormooni ületootmist (hüperparatüroidism).
• Neerupealised: neerude peal asuvad näärmed, mis toodavad vererõhku ja elektrolüütide tasakaalu reguleerivaid hormoone ning teatud suguhormoone. Neerupealiste kasvajate seas eristatakse neerupealise koore- ja säsi kasvajaid (nt. feokromotsütoom).
• Endokriinsete hulgikasvajate sündroom on pärilik seisund, mis võib põhjustada kasvajate teket mitmes näärmes.
• von Hippel Lindau sündroom on geneetiline häire, mis võib põhjustada kesknärvisüsteemi veresoonte kasvajate, neerukasvajate, pankrease ja neeru tsüstide ning feokromotsütoomi teket.

Endokriinsete kasvajate sümptomid

• valutu sõlm (näiteks tükk kaela piirkonnas),
• hormooni ala- või ületootmisest tingitud häire,
• juhuslik leid mõne muu haiguse tõttu teostatud röntgenuuringu käigus.

Endokriinsete kasvajate diagnoosimine

Endokriinseid kasvajaid diagnoositakse tavaliselt kasutades ultraheli,kompuutertomograafiat (KT) või magnetresonantstomograafiat (MRT), samuti hinnatakse hormoonide taset vereanalüüsides.

Endokriinsete kasvajate ravi

Healoomuliste endokriinsete kasvajate ravimeetodid on jälgimine ja/või operatsioon.

Halvaloomulise endokriinse vähi ravi sõltub kasvaja tüübist, aga tavaliselt hõlmab see operatsiooni, keemiaravi ja kilpnäärme vähi korral radioaktiivse joodi manustamist ning kasvaja vastase ravi järgselt sageli hormoonravi.