kasvaja.net

Haigusest toibumine

Haigusest väljatulemine nõuab haigelt tugevat võitlustahet, lootust ja usku tulevikku. Tihti on nii, et ravi kestel kipub usk kaduma…

 

Paljud vähist paranenud inimesed räägivad, et ebausk ja kahtlused painasid nende meeli ka veel ravi lõppemise järel. Iga süütuimgi külmetumine tõi tagasi hirmu haiguse taastekkimise ees. Elu söandati planeerida vaid lühiajalises perspektiivis, mis teisalt oli raskesti talutav teistele pereliikmetele. Tervenemine muutis ka juba kätteõpitud uusi rolle perekonnas. Ometigi oli tunneteist peamine teadmine, et saadud oli lisaaega. Haigus muutis eluväärtusi põhjalikult, elu tundus täiuslikumana. Valikud elus toetusid nüüd laiemale põhjale ja asjade tähtsusjärjekord muutus selgeks.suurimaks väärtuseks said inimsuhted, paljud enne elutähtsana tundunud asjad muutusid tähtsusetuks. Oma kogemuste jagamine ja positiivsed mälestused on toibumise seisukohalt esmatähtsad, need on olulised ka tulevikuootuste kujunemise seisukohalt.. kui inimene tunneb end olevat üksi, pannakse tema taluvusvõime tõsiselt proovile. Jagades ja kuulates võetakse teise inimese elust osa. Sel moel võib ka näha ja ära tund uusi võimalusi abistamiseks ja toetamiseks, tekib uusi ettekujutusi erinevatest võimalustest haiguse ja selle ravi poolt põhjustatud raskest kogemusest toibumise toetamiseks.

Elu ei ole kunagi tervenisti ennustatav või kontrollitav. Et jaksaks elada, on vaja säilitada lootus: lootus muutusele, paranemisele ja usk, et koos haigusega on võimalik edasi elada – lootus elu jätkumisele. Lootus on väga tugevas seoses ajaga. Samal ajal, kui lootus on suunatud tulevikku, on inimesel selle tekkimiseks ja alalhoidmiseks vaja minevikku. Minevikust leiame oma varasematel aegadel kogetud, läbikäidud ja võidetud rasked eluperioodid. Tegelikult on meie toonased kogemused muutunud jõuvaruks, positiivseks, lootustsisendavaks ressurssiks käesoleva hetkega toimetulekul ning lootuseks tulevikule.

 

Ma ei tea, mis tuleb, aga ega ma ei peagi teadma. Mineviku pärast ma ei muretse, see on möödas. Õpin elama selles hetkes, mis on praegu – kuigi see ei saa olema kerge. ELAGU ELU!