Kopsuvähi riskitegurid
Suitsetamine
Suitsetaja risk haigestuda kopsuvähki on 15 kuni 30 korda suurem kui mittesuitsetajal. Kuni 90% kopsuvähijuhtudest on põhjustatud suitsetamisest.1
Tubakasuitsus on tuhandeid kemikaale, millest umbes 40 on vähki tekitavad ehk kantserogeensed, nt polüaromaatsed süsivesinikud, etüleenoksiid, benseen. Tuntuimad tubakas leiduvad kahjulikud ained on tõrv, sõltuvust tekitav nikotiin ning vingugaas. Tubakasuitsus leiduv tõrv hävitab vähehaaval kopsude sisepinnal oleva ripsepiteeli rakkude kihi, mille ülesanne on kopsude kaitsmine tolmu ja muude kahjulike mõjude eest. Kaitsva rakukihi hävinedes jõuab tõrv otse kopsu pinnale ja soodustab kasvajarakkude teket.
Kõrvuti klassikaliste sigarettide suitsetamisega tekitavad vähki ka muul kujul tarbitavad tubakatooted, näiteks nagu sigarid ja piip. Samuti on tervist kahjustava toimega laialdaselt kasutusel olevad e-sigaretid ja vesipiip, kuigi nende seos kopsuvähiga ei ole veel nii selge kui sigarettide suitsetamisel.
Passiivne suitsetamine
Riski võib suurendada ka passiivne suitsetamine. Passiivse suitsetamise all mõeldakse suitsetava inimesega samas ruumis viibimist. Ka mittesuitsetav inimene võib niimoodi kopsuvähki haigestuda – uuringud näitavad, et 25% mittesuitsetajate kopsuvähijuhudest on tingitud passiivsest suitsetamisest.
Keskkonnategurid ja pärilikkus
Töö- ja elukeskkonnas võib leiduda selliseid kopsuvähi tekkimist soodustavaid aineid nagu arseeniühendid, nikli ja kroomi ühendid, radoon ning asbest. Veel praegugi peetakse asbesti suitsetamise järel teiseks kõige sagedasemaks kopsuvähi tekitajaks. Maapinnas leiduval looduslikul radoonil üksinda on kopsuvähi tekitajana väike osatähtsus, kuid koos suitsetamisega on koosmõju väga kahjulik.
Üldiselt kopsuvähk ei ole päritav haigus, kuid pärilik kalduvus võib tõsta haigestumisriski. Kopsuvähi seotust teiste varem põetud hingamiselundite haigustega või näiteks vähese liikumise, alkoholi või muude eluviisidega – välja arvatud suitsetamine – ei ole suudetud kindlaks teha.
Kopsuvähi võimalik ennetamine
Mittesuitsetamine ja suitsetamisest loobumine on ainukesed teadaolevad olulised kopsuvähi ennetamise moodused.
Suitsetamisest loobumine
Suitsetamisest loobumine vähendab märkimisväärselt vähki haigestumise ja suremise riski. On teada, et kui suitsetamine maha jätta, väheneb kopsuvähki haigestumise risk kümne aasta jooksul umbes 50% võrra. Mida kauem püsib inimene suitsuvabana, seda väiksemaks muutub risk. Inimesed, kes loobuvad suitsetamisest, hoolimata nende vanusest, surevad väiksema tõenäosusega suitsetamisega seotud haigustesse, kui need, kes suitsetamist jätkavad. Kõige suuremat kasu saavad suitsetamisest loobumisel nooremad inimesed. Uuringud on näidanud, et umbes 30-aastaselt suitsetamisest loobumisel väheneb suitsetamisega seotud haigustesse suremise tõenäosus 90% võrra.2
Ka need inimesed, kellel juba on diagnoositud kasvaja, peaksid loobuma suitsetamisest. Nendel, kes on läbinud operatsiooni või mõne muu ravi, aitab suitsetamisest loobumine parandada organismi võimet paraneda ning vähiravile alluda, samuti vähendab see kopsupõletiku ja hingamispuudulikkuse riski. Suitsetamisest loobumine vähendab vähi taastekke või mõne teise vähivormi tekkimise tõenäosust.
Karmistuvate suitsetamist reguleerivate seaduste mõte on ennetada suitsetamise alustamist ja panna inimesed suitsetamisest loobuma. Avalikes kohtades suitsetamise piiramise või täieliku ärakeelamisega loodetakse uute kopsuvähijuhtude arvu vähendada. Seda on näidanud ka mitmete maade kogemused, kus elanikkonna suitsetamine on aastakümnetega oluliselt vähenenud.
Nikotiinisõltuvusest vabanemiseks kasutatakse nikotiinasendusravi (nikotiininärimiskummid ja -plaastrid), ravimeid, individuaalset nõustamist. Vt tubakast loobumine
Paljudel juhtudel on eduka loobumisotsusega seotud ka elulaadi muutus – inimene hakkab regulaarselt liikuma ja muudab toiduvalikut.
Vaata lisaks: www.terviseinfo.ee.
Siit leiad ka kontaktid, kus pakutakse suitsetamisest loobumise nõustamise teenust.
Sõeluuringud
Vähi sõeluuringute eesmärgiks on haiguse varajane avastamine.
Kopsuvähi sõeluuringu efektiivsus on tõestatud mitmetes suurtes rahvusvahelistes teadusuuringutes. Uuringud on näidanud, et kopsuvähi sõeluuring aitab avastada rohkem juhte varajases staadiumis, mil ravivõimalused ja seeläbi ka ravitulemused on oluliselt paremad3,4.
Eestis alustati kopsuvähi sõeluuringu pilootuuringuga 2020 aastal.
Kopsuvähi sõeluuringu sihtrühma kuuluvad inimesed, kellel on keskmisest suurem risk haigestuda kopsuvähki (inimesed vanuses 55–74 aastat, kellel on pikk suitsetamise staaž (20 pakk-aastat) või suurenenud kopsuvähi risk kopsuvähi riskiskoori PLCOm2012noRace alusel (>1,5%)), mistõttu võivad nad saada sõeluuringus osalemisest otsest kasu kopsuvähi varase avastamise kaudu. Sõeluuringu eesmärgiks on avastada kopsuvähk enne haigustunnuste tekkimist, st üldjuhul varases staadiumis. Kuigi kopsuvähk on tõsine haigus, on seda varases staadiumis lihtsam ravida – sel juhul on suurem tõenäosus, et ravi on edukas ning patsient paraneb3,4.
Rohkem infot Tervisekassa sõeluuringute ja Tartu Ülikooli Peremeditsiini ja rahvatervise kodulehel.
Viited:
1 Centers for Disease Control and Prevention. What Are the Risk Factors for Lung Cancer? https://www.cdc.gov/lung-cancer/risk-factors/?CDC_AAref_Val=https://www.cdc.gov/cancer/lung/basic_info/risk_factors.htm
2 American Cancer Society. Health Benefits of Quitting Smoking Over Time. https://www.cancer.org/healthy/stay-away-from-tobacco/benefits-of-quitting-smoking-over-time.html
3 Tervisekassa Haiguste ennetus > Sõeluuringud https://www.tervisekassa.ee/inimesele/haiguste-ennetus/kopsuvahi-soeluuring (vaadatud 21.03.2025)
4 Tartu Ülikooli Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut https://tervis.ut.ee/et/soeluuring (vaadatud 21.03.2025)