Emakakehavähk

Teksti koostas dr. Inga Vaasna
viimati muudetud 16.02.2021

 

• emakakehavähk esineb sagedamini menopausis naistel
• enamasti üle 50-aastastel naistel.¹
• harva esineb emakakehavähki enne 40. eluaastat.1
• ~70% emakakehavähi juhtumitest avastatakse varajases staadiumis enne siirete tekkimist
• 80% juhtudest on tegemist emaka limaskesta kasvajaga, mis on alguse saanud näärmekoest (endometrioidse adenokartsinoomiga)

Eestis diagnoositakse aastas üle 200 emakakehavähi esmasleidu.²

 

 

Emakakehavähi alatüübid

Emakakehavähil on alatüübid, mis erinevad üksteisest rakulise ehituse poolest

• emaka limaskesta kasvaja, mis on alguse saanud näärmekoest ehk   endometrioidne adenokartsinoom, esineb 75–80% juhtudest

Teised emakakeha vähi alatüübid

• seropapillaarne kartsinoom
• mutsinoosne kartsinoom
• helerakuline kartsinoom
• skvamoosrakuline kartsinoom
• diferentseerimata kartsinoom
• väikerakk-kartsinoom

 

Emakakehavähi leviku teed

• otsene levik naaberorganitesse
• levik lümfiteede kaudu (lümfogeenne levik)
• hematogeenne ehk levik vere kaudu. Vere kaudu annab vähkkasvaja siirdeid teistesse organitesse
  

  

Viited:

¹ Tervise Arengu Instituut. PK30: Pahaloomuliste kasvajate haigestumuse vanuskordajad 100 000 elaniku kohta paikme ja soo järgi
² Tervise Arengu Instituut. PK10: Pahaloomuliste kasvajate esmasjuhud paikme, soo ja vanuserühma järgi.